Õiged inimesed meeskonnas

Täna kohtusin ühe suure kindlustusseltsi juhiga. Vestlesime teemal „Uute meeskonnaliikmete koolitamine“. Ta ütles, et uued inimesed on äärmiselt tublid - silmad säravad, töötahe on suur ja lepinguid on samuti juba päris palju. Ta sõnas, et sellist algust ei ole veel nende ettevõttes eelnevalt olnud. Ma küsisin temalt, et millest vahe tuleb. Ta tõi välja äärmiselt lihtsa põhjuse, et seekord me tegime väga põhjaliku personalivaliku. Eelnevalt oli värbamisprotsessis juhuseid, kus pigistasime mingites asjades ning olukordades silmad kinni, lootes, et äkki nad siiski saavad hakkama.

Samasuguse võrdluse saab tuua ka abielus. Me võime alguses eirata mingeid olulisi aspekte, lootes, et inimene ajajooksul muutub. Tihti peame, aga tõdema, et meie loodetud muutust ei tule. Seejärel on meie pettumus suur ja kui alguses me suutsime tähelepanu suunata positiivsetele omadustele, siis hiljem me seda tavaliselt teha ei suuda. Sellega kaasnevad kõrgendatud ootused partneri suhtes, pettumus, pidevad tülid, üksteise süüdistamine jne.
Enamasti juhtub sama ka tööl. Tihti võtame inimesi tööle, lootes, et nad muutuvad. Teades seejuures, et eelmisel töökohal antud inimene samuti hakkama ei saanud. Süüdistades oma ebaedus teisi ja lahkudes ettevõttest tüliga. Meie, aga loodame, et meie juures antud situatsioon ei kordu. Lootes, et ta võtab oma töö eest vastutuse ja on pühendunud. Miks me ei taha tõele näkku vaadata?!
Öeldakse, et tihti me valime inimesi tööle nende professionaalsete oskuste pärast, kuid lahku läheme isikliku mittesobivuse tõttu. Olen näinud seda üsna tihti külastades erinevaid ettevõtteid.
On olemas erinevaid faktoreid, mida me muuta saame ja mida mitte. 3 olulist faktorit, mida me ise saame kontrollida ja juhtida on: hoiakud, töökus ja tarkus.

Hoiakud: on meie enda suhtumine iseendasse, töösse, klientidesse, toodetesse, ametisse, kolleegidesse jne. Meie tahe midagi elus saavutada, motiveeritus ja vastutustunne. Teisisõnu see, kas me võtame vastutuse iseenda tulemuste eest või me süüdistame oma ebaedus teisi inimesi ja olukordi. Lisaks sellele meie emotsionaalne intelligentsus, inimlikus ja soojus. Kas me armastame iseennast ehk milline on meie enesehinnang „mina pilt“.
Õiged hoiakud on äärmiselt olulised meeskonna loomisel. Positiivsed ja säravad inimesed toidavad kogu kollektiivi oma hea energiaga. Negatiivse hoiakuga inimesed on justkui vampiirid, kes teiste energiat ära söövad. Usun, et meist kõik on ka neid inimesi oma elus kohanud.

Töökus: kui aktiivsed ja töökad me oleme. Tööl olles, kas me teeme tööd pühendunult ning innukalt või võtame vaikselt ja rahulikult. Otsides kuu lõpus põhjendusi, miks meie tulemused ei ole piisavalt head. Enamasti on need põhjused kõike muud, kui see, mida mina oleksin saanud paremini teha.

Tarkus: on meie oskused ja teadmised. Siinkohal mängib loomulikult rolli ka see, kui tark inimene üldiselt on ning kui hästi ta uusi teadmisi vastu võtab. Kindlasti on võimalik kõigi inimeste puhul professionaalseid teadmisi ja oskusi ajas arendada. Mõnega lihtsam, teisega aeganõudvam.

Praktika on näidanud, et nendest 3 faktorist ei ole „tarkus“ kõige olulisem.
Kindlasti tekib küsimus, et kuidas see nii on?! Tarkus ehk teadmised on just kõige olulisemad! Jah, olen siinkohal nõus, et üks ebameeldivamatest „kompottidest“ on see, kui töötaja on negatiivse hoiakuga, rumal aga töökas. Kui me räägime Eesti keskmisest inimesest, siis üldjuhul ei ole küsimus selles, et ta ei suudaks õppida selgeks firma teenuseid ja tooteid. Põhiline probleem seisneb hoopis selles, et nad väga tihti ei taha midagi teha. See loomulikult ei puuduta arste, juriste, raamatupidajaid ja teisi teadmisi nõudvaid ameteid, sest nendel on oluline omada teatud haridust ja kogemust, et ametist tulenevaid ülesandeid täita. Samas ei ole ka nende puhul vähem oluline see, milliste hoiakutega inimene on. Töötaja valikul tuleks lähtuda eelkõige põhimõttest, et sarnaste teadmistega inimeste seast tuleks valida see, kes on kõige parema hoiakuga ja seejuures töökas. Mina usun hetkel sellesse! See usk baseerub mitmetuhande kliendi näitel, et kõige olulisem on inimese hoiak. Praktika on näidanud, et kui hoiak ei ole paigas, siis ükskõik kui targad töötajad ei oleks, rikuvad nad oma virisemise ja negatiivsusega viimasegi soovi hästi tööd teha ja mõjutavad sellega ka kolleegide töövõimekust.
Tähtsuselt teine on töökus. Tehes tööd me muutume targemaks, aga vastupidist protsessi ei toimu.
Kolmas on tarkus, mis on kindlasti äärmiselt oluline. Kuid inimesel, kellel on hoiak ja töökusega kõik korras, siis on tal ka kõik eeldused omandada teatud tarkuse tase. Mõni omandab kergemini kui teine.

Moraal: tuleb täpselt paika panna need teadmised ja oskused, mis peavad inimestel olema. Las see jääb „peab“ tasemeks ehk, kui on vaja arsti, siis loomulikult tuleb võtta meditsiiniharidusega inimene. Aga lõppvalikut tuleks teha lähtudes inimese hoiakust ja töökuse tasemest.

Hoiakud, töökus ja tarkus on ka ainukesed tegurid, mida me ka oma eraelus muuta saame. Tihtipeale märkan teistes ja ise olen samuti neid vigu teinud, kus üritame muuta teist inimest. Eriti just lähisuhetes. Meil on ettekujutus, et küll meie mees või naine „peaks“ olema selline ja käituma teatud viisil, siis oleksin ma õnnelik. Samuti ka lastele ütleme, millised nemad „peavad“ olema ning mil viisil käituma. Vanemad, lähedased, sõbrad jne -kõik peavad olema sellised, nagu meile meeldiks ehk, millised on meie ootused nendele. Kui ootused on kõrgemad kui tegelik olukord, siis taaskord oleme pettunud, viriseme, süüdistame, kritiseerime, solvame, solvume. Minu küsimus on see, kes meile üldse on andnud sellise õiguse? Nõuda teistelt seda, millised meie tahame, et nemad oleksid?! Kas tõesti võime pidada end targemaks, kui „maailma looja“, kes teab,  kuidas asjad peavad olema?!
Olete märganud, et räägid teise inimesega ja tal vastupidiselt sinule on hoopis teine ettekujutus sellest, millised peavad olema - lapsed, abikaasa, sõbrad, tööandja? Küsimus on selles, kellel ootused õiged on?
Siin võib kaua filosofeerida! Seda ma hetkel siin tegema ei hakka, kuid tooksin välja paar loo moraali, millele tasub mõelda.

1.       Põhjus, miks paljud inimesed ei ole õnnelikud ei ole see, et nendel elus ei lähe hästi. Vaid see, et nendel elus ei lähe nii, nagu nemad seda tahtnud on. Põhiline põhjus, miks me oleme õnnetud on see, et meil on mingid konkreetsed ootused, mis ei lähe kokku reaalsusega. Sellest tulenebki pettumus.  Ma ei taha öelda seda, et ärme püstita eesmärke ja ärme tee mingeid plaane eluks. Mõte on selle, et kui õnnetud me oleme juhul kui asjad ei lähe päris nii, nagu meie seda tahtsime? Kas ja kui palju me laseme ennast sellest mõjutada? Ma toon Teile näite oma elust. Läksin oma abikaasast lahku, olin tükk aega üksi elanud ja tahtsin luua uut suhet, aga ei õnnestunud. Vestlesin sellel ajal ühe targa inimesega. Ma ütlesin, et äkki see tähendab seda, et ma peaksin oma soovist loobuma, leida uut elukaaslast. Ta vastas, et ei sa ei pea oma soovist loobuma. Küsimus on ainult selles, kui sa ei leia, mis siis saab? Oled pettunud, vihane ja kibestunud naine või jätkad oma õnneliku elu isegi üksi elades? Küsimus on ka selles, et huvitav, millises olukorras sa suurema tõenäosusega uue mehe leiad? Moraal on lihtne: eesmärke püstitada ja plaane teha on väga hea, aga sellest sõltumine võib valmistada hiljem pettumusi.
2.       Tuleks selgeks teha endale üks seadus. Kui tahame muuta teist inimest, siis tuleks alustada iseendast. Tahad muuta mingisugust olukorda, alusta iseendast. Tuleb fokuseerida nendele tegevustele, mis sõltuvad sinust. See tähendab seda, et kui sulle ei meeldi näiteks see, kuidas kliendid sinuga käituvad, siis on vaja lihvida oma suhtumist nendesse ja oma tarkust arendada. Mitte üritada kliente muuta. Sama jutt käib ka juhi, abikaasa, lapse, vanemate jne suhtes. Kui ei meeldi mõni olukord elus. Näiteks sa ei ole abielus, sul pole head tööd või sul pole tööl häid tulemusi. Ära virise pidevalt selle üle mida pole, vaid tegeleda sellega, mida sa muuta saad - oma hoiakut, töökust ja tarkust. Elus pole lihtsalt muud võimalust! Tahad saavutada paremat tulemust tööl, siis tegutse targemalt, tee rohkem tööd ja lõpeta virisemine, kui ei lähe nii nagu sina ootasid.
3.       Lihtsam on elada, kui me anname vähem hinnanguid teistele. Siin kirjutan lühidalt, igaüks saab ise mõtiskleda sellel teemal pikemalt. Paljud inimesed kulutavad oma energia sellele, millised teised inimesed on. Kas ei oleks targem seda energiat suunata mujale? Mulle meeldib üks vanasõna: „ Rumalad inimesed räägivad teistest inimestest. Keskmised asjadest. Targad inimesed räägivad ideedest.“ Kas tõesti mängib suurt rolli see, milline on mõni sinu kolleeg, kelle pärast sa oma tuju ja elukvaliteeti lased rikkuda? Kas tõesti meie pahased kliendid on väärt seda, et me oma tuju ja tervist rikuksime? Isegi lähedase inimese käitumine. Kas peaksime laskma end nii palju mõjutada, et me pettume, vihastume, kritiseerime ja siis käitume nii, et hiljem on enda käitumise pärast häbi? Võiksime jääda rahulikuks, sõbralikuks ja armastavaks?! See on loomulikult igaühe enda valik. Minu elukvaliteeti mõjutas väga palju üks mõte: kui sul on paha olla, järelikult oled viimasel ajal palju tegelenud sellega: „Mida teised minule teevad“, „Mida mina saan“, „Mida teised minust arvavad“, „Miks mul on nii paha olla“, „Miks keegi teine käitub minuga niimoodi…“ jne.  Suuna parem tähelepanu sellele, mida sina teiste jaoks teed!  Märka inimesi, hooli nendest, tee head, ütle midagi ilusat, pühenda aega neile, kella jaoks aega ei ole siiani leidnud. Hooli nendest inimestest, kes on sinu elus tähtsad. Ühesõnaga, me täidame oma energiataset tunduvalt paremini, kui suuname selle teistele head tehes ja sellega teeme loomulikult head ka iseendale.

Meinson Konsultatsioonid OÜ E-post: olga@meinson.eu Telefon: +372 502 4231 Web: meinson.eu

© Meinson Consulting 2017 . Kõik õigused kaitstud Meinson Template by MyFace OÜ

Search